2. november 2021
Õmmeldud lukuga kotid
28. oktoober 2021
Koostööprojekt Tallinna lasteaedadega
Juba hea mitu aastat oleme Gustav Adolfi Gümnaasiumiga olnud osa Tallinna lasteaedade ja üldhariduskoolide ühisprojektist. Tubli meeskond lasteaia-, käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajatest paneb pead kokku ning mõtleb välja, milliseid arendavaid mänguasju ühel lasteaia ealisel põnnil võiks vaja minna. Koos töötatakse välja juhendid, leiatakse vajalikud vahendid ning põhikooli õpilased valmistavad nii käsitöö- kui tehnoloogiatundides asjad valmis. Sel aastal oli keskmes keskkonna teemad ning arendav mäng. Puidust raamide sisse käivad krõpsuga kotikesed kujutavad kindla keskkonna teemalisi pilte ning koos lasteaia õpetajaga saavad lapsed kotist leida ülesande, mille kaudu õpivad tunnetama kotis asuvaid esemeid ning saavad aimu keskkonna probleemidest.
Millise teema oskad viia kokku valmis saanud tööga?
- Linnud ja mereprügi;
- kalad, veeloomad ja saastunud veekogud;
- sulav jää ja tõusev merevee tase;
- mets kui elus keskkond;
- vihmamets kui osa veeringlusest;
- mets kui tervise tagaja;
- inimtegevus ja õhusaaste;
- toit meie laual;
- digisõber või päris sõber.
22. oktoober 2021
6. klasside õmmeldud aplikatsioonidega kotid
Olles õpetajana alati ja kõigest vaimustuses, siis ilmselt keegi ei üllatu, kui hakkan taas rääkima, et "vau, kui ägedad tööd". Sel korral aga tõesti tundus, et ma ei olnud ainus, kes kottide õmblemise lõpptulemustega rahule jäi.
Töö tegemise käigus õpiti selgeks õmblusmasina osad, masina niiditamine, masinaga õmblemine, aplikatsiooni traageldamine ja õmblemine kangale ning ka palistamine. Nende oskuste omandamisel väljastati õpilastele õmblemise juhiload:) ning õpetati seda, kuidas võiks ja oleks äge ning oluline oma valmis kotist pilt teha!
Juhendaja: Kristiin Sidok
"Õpetaja teate, Mari isegi kasutas juba laupäeval oma kotti, kui ta mulle külla tuli!"
#SüdaSulab :)
5. mai 2021
7. klasside vormiroad otse ahjust
28. aprill 2021
Pärmitaignas küpsetised 8. klassi õpilastelt
26. aprill 2021
8. klasside palmikutega kootud mütsid
22. aprill 2021
8. klasside palmikutega kootud sokid
19. aprill 2021
7. klasside kirikindad
Juba teine aasta järjest annab kevad meile mõista, et plaanidega pole mõtet arvestada, vaid tuleb kulgeda ühes sujuvas kulgemises ja vastavalt olukorrale neid muuta või edasi lükata. Juhtus nii, et soojade talviste kirikinnaste kudumine venis mõnusalt kevadesse. Lumikellukesed olid juba ammu nina välja pistnud, kui seitsmenda klasside usinad kudujad said täiesti ise videote ja juhendite abil oma kodudes kindad valmis. Jah, ma palun juhendajana suuremat kummardust nendele kannatlikele õpilastele, kes õpetaja hullumeelsusega kaasa tulid ning sellise kudumisväljakutse suurepäraselt läbisid! Veenduge oma silmadega!
Jah, oli pisaraid ja oli jalgade trampimist (kusjuures mitte ainult õpilaste poolt, vaid ka juhendaja oli salamisi tunniväliselt aeg-ajalt sunnitud ekraanindust siunama), sest kudumise õpetamine ilma kontaktse juhendamiseta on nagu ... olgu, kuidas oli, selle kadalipu me ühiselt läbisime ning õppisime palju!
Mida me siis koos õppisime ja käsitöö tegemisest järeldasime:
- käsitöö tegemine õpetab püsivust ja sihikindlust, ehk teisisõnu kasvatab tublisti iseloomu, kui tegemist on nii pika projektiga;
- kudumine nõuab palju silmuste arvutamist, mõõtmist, loogikat ja samal ajal ka tehnilisi võtteid, et mõista mustrit ja panna see vajaliku suurusega klappima;
- kuidas toimida siis, kui töösse tuleb viga - iseseisvalt lahenduste leidmine ja otsuste langetamine, millist tulemust oodata;
- mitte anda alla, kui korduvalt tuleb vigu sisse või kohe ei saa aru, vaid proovida ikka edasi;
- tunnistada vigu ja seda, et kõik ei saa, ega peagi olema perfektne; leppida vigadega, mida ei saa muuta;
- aja planeerimine - see kõige riukalikum oskus - kuidas pikka ja ajamahukat ülesannet väikesteks ampsudeks jaotada ning igapäevaselt distsiplineerida end kuduma, et töö õigeaegselt valmis saada;
- koostöö õpetajaga - abi ja lahenduste otsimine otsimine siis, kui enam ei mõista või tuleb ette takistusi, lõng saab otsa (ja poed on kinni) või noorem vend-õde või koduloom rikub töö ära.
Juhendaja: Lisete Lige
12. aprill 2021
Oooo, hommikupuder, mu õnn / õnnetus!
Pealkiri tundub ehk veidi, aga just täpselt selliseid eripalgelisi emotsioone peitis endas õpetaja poolt superägedaks voolitud virtuaal toidupraktikumi teema HOMMIKUPUDER!!
Ülesandeks oli valmistada puder - soolane või magus, toor või keedetud - enda valik! Teine ülesanne oli teha pudrukausist isuäratav pilt, et saaks putru "silmadega süüa".
Kuna igas tunnis tuleb niikuinii tuletada õpilastele iga 15 minuti tagant meelde, et videotunnis võiks kaamera ikkagi olla sisselülitatud ning sisselülitatud kaamerapildist väga tegelikult ei piisa, kui ainuke asi, mida õpetaja näeb, on laelambid ja seinamaalid - ääärmisel juhul siis ka õpilase otsaesist, kulme juba kindlasti mitte - see on liig mis liig! Küll aga oli nii naljakas, kuidas vaid otsaesise nägemisest piisas, et silmata suure kaarega käe langemist otsaesisele või kahe käega peast kinnihoidmist, kui rääkisime veidi päeva ju ikkagi kõige tähtsamast toidukorrast ja mõnusast pudruvariandist.
Olgu olgu - olid need emotsioonid, kuidas need olid, aga kuskilt nad igatahes oma imeilusad pudrupildid välja vingerdasid ja tegelikult oli ikka ju neid ka, kes putru hea meelega keetsid:) Mõni küll lootis saada "saritrotsija" tiitlit jutuga "kas ma võin ka lihtsalt teha pildi sellest, kuidas ma krõbinatele piima peale valan, ma ei viitsi midagi rohkem teha?" aga õnneks või kahjuks ei allunud õpetaja provokatsioonidele:)
Maitsvat silmadega söömist!
Hoiatus - pildid võivad tekitada tugevat söögiisu ja neelude suuremat käivitumist :)
Juhendaja distantsilt: Kristiin Sidok
VAATA PILTE!
9. aprill 2021
Distantsõppel valminud tikkpistete katsetustööd
Distantsõpe, õpilaste kojujäämine ja videovahendusel tundide andma hakkamine tuleb alati äkki, ükskõik kui palju Sa selle peale enne mõelnud ei ole või kui pika etteteatamisajaga otsus vastu võeti. Ikkagi on veider, uutmoodi ja kahetiseid emotsioone tekitav.
Kohati on nagu tunne, et kõik sujub ja läheb ju kenasti, st siis minu kui aineõpetaja vaatevinklist. Tund saab "antud" ja info edastatud. Seda aga, kuidas ja KAS see info kohale jõudis või mitte, on aga hoopis suuremate küsimärkidega. Justkui nagu tehakse ja toimetatakse ja on kindlasti õpilasi, kellele distantsõpe väga hästi istub ja meeldib, kuid kindlasti on väga palju ka vastupidiseid emotsioone, motivatsiooni lootusetult ärakaotamist ja üles mitte leidmist (noh, see "lumepalliefekt").
Meie siis asusime tikkima! Õmblemine jäi pooleli, kuna paljudel kodus masinaid ei ole ning kuna saime just nõelapadjad õmblus proovitöödena valmis, siis tekkis idee just sinna peale tikkimispisteid proovima hakata. Enda arvates oli idee imehea, kuna ise mäletan oma kooliajast, et paljuski just seetõttu ei olnud tikkimine mu meelistehnikatest, kuna kogu aeg pidi tegelema nende mulineeotste korrektselt töö pahemale poolele peitmisega ning see oli tüütu. Siis tekkiski hea, et milleks ometi? Kui tikkida pehme nõelapadja sisse, siis saabki tegeleda vaid tikkimise endaga, kuna kõik mulineeotsad saab pehme vati sisse "unustada ja jätta". Vähemasti tundus, et see vairant sobis kenasti!
Kokku valmis 6 erinevat pistekatsetust: üherealistest pistetest tikkpiste, ahelpiste ja sõlmpiste ning kaherealistest mähkpiste, linnusilmapiste ja sämppiste.
Tikkimise lõppedes valisime klassidega lemmikpisteid ja kõige rohkem vihapurskeid tekitavaid pisteid ning peab ütlema, et lemmikuteks osutusid enamasti tikkpiste oma ilus ja lihtsuses, samuti üllatuslikult ka sämppiste ning kõige enam harutamist vajav piste oli sõlmpiste. Seda tihtilugu just seetõttu, et puudusid tööriistakastist võetavad tangid, millega oleks antud sõlm oluliselt valutumalt õnnestunud.
Aga - vähem juttu, rohkem pilte:)
Juhendaja distantsilt: Kristiin Sidok