Murrame nüüd natuke käsitöö ja kodunduse õpetamise müüte. Enam ammu ei nõua eesti haridus seda, et iga laps peab oskama kududa sokki ja kinnast, õmblema põlle ja kitlit ning valmistama seljankat ja kisselli. Paneme selle teadmise nüüd koos ajalooarhiividesse. Me elame 21. sajandil, kus esmatähtis on õpilasele õpetada seda, kuidas leida idee ja see ka ära teostada. Jah, käsitöö on oma spetsiifikas VÄGA keeruline aine, nõuab tundideviisi harjutamist, et teatud võtted selgeks saada ning oma tulemusega ka rahule jääda. Põhikoolis on seda aega harjutamiseks kriminaalselt vähe, kuid igaüks leiab alati viisi, kuidas erinevaid tehnikaid sõrmeotsaga puudutada ning enda loovust rakendades saada valmistada isikupäraseid esemeid.
Nii me õppisime 8. klassis, kuidas kududa palmikuid. Lähteülesandeks oli valmistada kudum, mille tegemiseks on aega viis nädalat. Nõnda valmisid kotid, padjad, kindad, sallid, mütsid, randmesoojendajad, säärised jpm. Kaks õpilast leidsid, et soovivad endale kampsunit kududa, nii et palun väga. Igaüks teab oma võimekust, huvi ja ajalisi ressursse, et nõutud ülesanne valmis saada. Tähtis on õppida ennast juhtima, tunda rõõmu isetegemisest ning teha koostööd juhendajaga - kas need pole mitte kõige olulisemad igapäevased tööriistad täiskasvanuna? :)
Head uudistamist!
Juhendaja: Lisete Lige
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar